Saar Poll OÜ tutvustas Eurograduate rahvusvahelist vilistlaste uuringut.

Eesti kõrgkoolide vilistlased on rahul eeskätt kõrgkooli, omandatud hariduse ja valitud erialaga, selgus üleeuroopalisest vilistlaste uuringust Eurograduate.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõuniku Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et meie kõrgkoolide vilistlased saavad tööturul hästi hakkama. „Esmakordselt oli meil võimalus võrrelda Eesti vilistlaste rahulolu teiste Euroopa riikidega,“ ütles Vaher. „Võrdlus näitab, et meie vilistlased hindasid kõrgemalt praktilisemat laadi õpet, näiteks rühmatööd ja uurimisprojekte, ning tööelu erinevaid tahke nagu karjääri- ja arenguvõimalused, töö sisu ning ametialane positsioon.“

Eesti vilistlaste rahulolu õpingutega on kõrge, seda olenemata kõrgkoolist, õppest, erialast või asjaolust, kas õpiti tasulises või tasuta õppes. Mõnevõrra rahulolematumad ollakse õppe raames toimunud praktika ja kõrgkooli pakutud nõustamisteenusega, kuid võrreldes varasemate vilistlasuuringutega on rahulolu ka neis aspektides veidi tõusnud.

Vilistlased on valinud kõrgkooli ja õpitava eriala peamiselt isiklikust huvist lähtudes ning see ei ole ajas muutnud. Teine oluline põhjus on töö leidmise võimalused. Edasi tulevad suhteliselt võrdse kaaluga tegurid nagu tõenäoline palk tulevikus, kooli maine ja asukoht. Kõige väiksem mõju kõrgkooli või eriala valikul on olnud karjäärinõustamisel.

Ligi pooltel kõrghariduse esimesse astmesse sisseastujatel oli märkimisväärne töökogemus juba olemas. Õpingute ajal töötamine sageneb – kolm neljandikku Eesti kõrgkoolide vilistlastest on teinud tasustatud tööd paralleelselt õpingutega. Võrdlus varasemate aastatega näitab, et töötamine õpingute ajal on pigem kasvanud: 2016/2017. õppeaasta vilistlastest töötas õpingute ajal 74%, 2020/2021. õppeaasta vilistlastest juba 80%. Õpingute ajal töötamist ei mõjuta see, kas õpingud on tasulised või tasuta – mõlemal juhul töötas umbes kolmveerand üliõpilastest. Kolmandik õpingute ajal töötanutest väitsid, et mõni tasustatud töökogemus oli seotud nende õpingutega.

Pärast kõrgkooli lõpetamist on tööturul aktiivsed 87% vilistlastest. Valdav osa lõpetanutest töötab kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel, kuid iga kaheksas kõrghariduse esimese astme vilistlane töötab kõrgharidusest madalamat haridustaset eeldaval ametikoha. Umbkaudu pooled kõrghariduse teise ja kolmanda astme lõpetanutest töötavad nende hinnangul madalamat haridust eeldavatel ametitel ehk magistri- ja doktorikraadi omandanutel ei ole tõenäoliselt piisavalt võimalusi leida rakendust keerukamatel ametikohtadel.

Erialade lõikes arvavad eeskätt IKT, hariduse ning tervise ja heaolu valdkonna vilistlased, et neil on amet, mis vastab nende haridusele. Samas humanitaaria ja kunstide, loodus- ja täppisteaduste, sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe valdkondade vilistlased on sagedamini leidnud rakendust ametites, mis haakuvad vähem nende omandatud haridusega.

Töö leidmisel on vilistlaste hinnangul olnud olulised peamiselt kõrgkoolis omandatud erialased teadmised ja oskus teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Üldoskustest peavad vilistlased tööelus kõige vajalikumaks oskust kiiresti infot omandada ning koostöö- ja eneseväljendusoskust.

Eurograduate Eesti vilistlaste uuringu viis läbi uuringufirma Saar Poll koostöös Norstat AS-iga. Küsitleti kõikide Eesti kõrgkoolide vilistlasi, kes lõpetasid 2016/2017. ja 2020/2021. õppeaastal.

Eurograduate on üleeuroopaline vilistlaste uuring, millest võttis osa 17 Euroopa riiki ning Eesti osales esimest korda. Uuring on jätkuks Eesti varasematele vilistlasuuringutele ja hinnanguid võrreldakse meie varasemate aastate vilistlasuuringute tulemustega.

Uuringu eestikeelne aruanne

Uuringu inglisekeelne aruanne

Platvormitöö küsitlusuuringu eesmärk oli võrrelda platvormitöö levimust Eestis 2018. aastal tehtud uuringu tulemustega ning leida, millises ulatuses ja millist platvormitööd kõige enam tehakse, kui suurt sissetulekut platvormitöö pakub ning kuidas on korraldatud platvormitöötajate sotsiaalkaitse. 2021. aasta küsitlusuuringu lähtekohaks oli 2018. aastal kasutatud küsimustik, kuid täielik võrreldavus kahe uuringu vahel ei olnud eesmärk omaette. Värskem küsitlus keskendus enam platvormitöötajate sissetuleku ja tööaja küsimustele ning ka kriisi mõjudele. Kõrvale jäid laiemad ühiskonna ja majanduse platvormistumisega seotud teemad, mis olid hõlmatud eelmises küsitluses.

Uuringu aruande ja muud materalid leiab siit:

XIII noorte laulu- ja tantsupeo õppeprotsess pikeneb aasta võrra, et üheskoos paremini valmistuda turvaliseks laulu- ja tantsupeoks. Lisa-aasta vähendab võimalikest piirangutest tingitud tõrgete mõju laulu- ja tantsupeo ettevalmistustele ning loob osalejatele paremad tingimused repertuaari omandamiseks. Registreerimine 2023. aasta noortepeole algab septembris.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on viimased poolteist hooaega olnud tervele kultuurivaldkonnale ning ka laulu- ja tantsupeo liikumisele väga keerulised, kuna ära on jäänud nii proovid kui ka kontserdid ja etendused.

„Laulu- ja tantsupeoks valmistumine eeldab üldjuhul kõike seda, mis viimasel aastal suuresti võimatuks on osutunud – kooride, orkestrite ja tantsurühmade koosharjutamist, suurtes maakondlikes eelproovides osalemist ning tihedat tööd peonädalal,“ ütles Toomla ja selgitas: “Pikem ettevalmistusperiood leevendab oluliselt erinevate võimalike piirangute mõju laulu- ja tantsupeoks valmistuvate kollektiividele, sest aega repertuaari omandamiseks on rohkem.“

Margus Toomla sõnul on järgneva aasta põhiliseks eesmärgiks ühiselt laulu- ja tantsupeo liikumine pandeemia tardumusest välja tuua. „Kollektiividel seisab ees suur töö kõigiks siiani ära jäänud kontsertideks, etendusteks ja maakondlikeks laulupidudeks valmistumisega ning oma kunstilise taseme taastamisega, mis tähendab et tulemas on väga tihe ja töökas hooaeg.“

Käesoleva aasta alguses kollektiivijuhtide seas läbi viidud küsitlus näitas Toomla sõnul, et kollektiivijuhid on optimistlikud ning ootavad sügishooaega, et oma kollektiividega taas tööle asuda. „Uuringust selgus, et proovide tegemise on viimasel hooajal ära jätnud vähesed kollektiivid. Iga viies kollektiiv on teinud proove ka veebi teel, mis on aidanud hoida kollektiivi ühtsustunnet,” tõi Toomla näite.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo repertuaar jõuab osalejateni juba sel sügis-talvel ning kunstilistel toimkondadel on kavas lisada õppeprotsessi täiendusi, kergendamaks kollektiivide ja nende juhtide tööd repertuaariga.

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 18 eluaastat ja enam. Tegemist on esindusliku uuringuga, st küsitluse tulemused on laiendatavad 
vastavas vanuses Eesti elanikele.

Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti elanike rahulolust 2020. aasta koroonakriisi juhtimisega ning hinnangutest kriisiga võitlemiseks rakendatud piirangutele ja meetmetele. 
Täpsemalt vaatles uuring  nelja teemaplokki: koroonaviiruse olukorra tajumine ja selle mõjud Eesti inimestele; kriisijuhtimine Euroopa ja Eesti tasandil; hinnangud kevadistele koroonameetmetele 
Eestis ning sõnumiselgus ja  kommunikatsioon koroonakriisis.

Uuringu aruanne

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2020. aasta augusti-ja septembrikuus läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike arvamusi Euroopa Liidu alampalga kohta. Küsitluse tulemused näitavad, et Eesti elanikud toetavad alampalka ja arvavad, et see on vajalik. Alampalk kehtib Eestis ka praegu ja 93% arvates peaks see jääma kehtima.  Kahe kolmandiku arvates peaks alampalk kehtima igas Euroopa Liidu liikmesriigi.

• 71% arvates peaks alampalga määra kokku leppima liikmesriigi ametiühingud ja tööandjad. Samas avaldavad inimesed toetust ka seisukohale, et Euroopa Komisjon peaks saama mõjutada alampalka.
• Tulemused näitavad ka, et inimeste arvates võiks rakendada mitmeid meetmeid palgavaeste arvu vähendamiseks. Kõige suurem on toetus alampalga suurendamisele ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Alampalga suuruse määramisel peaks ametiühingute roll olema senisest suurem pea kahe kolmandiku Eesti elanike arvates.
• Umbes poolte elanike arvates muudaks EL-i alampalk liikmesriikide majanduskasvu suuremaks, muudaks EL-i teiste piirkondades suhtes atraktiivsemaks, EL-i alampalk annaks EK-le võimu juurde (kuid 43% ei nõustu, et see vähendaks liikmesriikide iseseisvust) ning vähendaks tööjõu liikumist EL-s.
• Kui Eestis tõsta alampalk praeguselt tasemelt 584 eur/kuu tasemele 694 eur/kuu, nagu see võiks olla EL-i alampalga kehtestamise korral, siis Eesti elanike arvates see suurendaks Eesti atraktiivsust nii EL-s kui väljaspool EL-i, vähendaks palgavaesust Eestis samas kui enamiku vastanute arvates ei vähendaks see ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ega suurendaks töötust.
• Enam kui poolte arvates peaks erinevast sissetulekust tingitud tarbimisvõimaluste erinevusi vähendama riik ning viiendiku arvates peaks inimene ise oma tarbimisvõimaluste eest hea seisma. Umbes kümnendiku arvates peaks ebavõrdsust vähendama kas turg või siis Euroopa Liit. Sellest vaatevinklist on toetus alampalga ideele igati loomulik.  
• Arvamused alampalga ja palgavaesuse kohta erinevad mõnede sotsiaaldemograafiliste muutujate lõikes.
• Põhitegevus. Võrreldes teiste põhitegevuse kategooriate arvamustega, on juhtide ja ettevõtjate, ka mittetöötavate pensionäride hulgas levinud seisukoht, et Euroopa Liidu alampalk ei too kaasa olulisi positiivseid muutusi. Toetus Euroopa alampalgale on suhteliselt nõrk. Kontori- ja teenindustöötajad ning töölised kalduvad toetama nii alampalka kui ka ametiühingute suuremat rolli selle taseme mõjutamisel. Sellised eelistused on igati mõistetavad, sest osadele juhtidele ja ettevõtjatele tähendab kõrgem alampalk lisakulu, samas kui osadele töötajatele tähendab see suuremat sissetulekut.
• Haridus. Hariduse puhul ei saa selget mustrit välja tuua. Siiski on näha, et kõrgema haridustasemega kaasneb kahtlevam suhtumine EL-i alampalga (positiivsesse) mõjusse. Ilmselt on need hoiakud laiapõhjalisemad, sest haritumad kalduvad uskuma, et tarbimisvõimaluste võrdsustamine on indiviidi ülesanne. Samas on nende hulgas toetus alampalgale suhteliselt tugev.
• Sissetulek leibkonnaliikme kohta. Üldiselt kaasnevad suurema sissetulekuga liberaalsemad ja individualistlikumad seisukohad, madalama sissetulekuga aga usk ametiühingute ja riigi positiivsesse rolli ebavõrdsuse vähendajana.
• Rahvus. Eestlaste hulgas on tugevam toetus korraga nii AÜ-dele kui ka individualistlikule ja liberaalsele ideele, mitte-eestlaste hulgas aga näib olevat tugevam usk, et heaolu suurendamisel ja ebavõrdsuse vähenemisel on Euroopa Liidul tähtis roll täita.
• Elukoha tüüp. Maa-asulate elanike hulgas on toetus ametiühingutele suhteliselt tugev.
• Teiste sotsiaaldemograafiliste muutujatega on alampalga ja palgavaesuse hoiakute seosed ebaselgemad ning nõrgemad.

Uuringu aruanne

Konverents järelvaadatuna Delfi portaalist

Uuringu käigus küsitleti 1003 Eesti elanikku vanuses 15 ja rohkem aastat, 200 noort vanuses 15-17 aastat ning 50 meedias, poliitikas või MTÜ-des tegutsevat arvamusliidrit. Temaatiliselt jaotus uuring kolme ossa: esimene käsitles üldist teadlikkust välispoliitikast ja rahvusvahelisest koostööst, teine konsulaarteenuste kasutamist ning viimane teadlikkust ja hoiakuid arengukoostöö suhtes. Viimases osas võrreldi võimaluse korral tulemusi 2008. ja 2015. aastal läbi viidud sarnaste uuringutega.

Uuringu täisaruanne

Tegu oli erinevaid temaatikaid puudutavate üksikküsimustega ning iga teemat eraldi ei käsitletud küsitluses sügavuti.

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 18. eluaastat ja enam. Tegemist on esindusliku uuringuga, st et  käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikele. Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena eesti ja vene keeles.

Uuringu tellijaks on Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.

Aruanne on allalaetav siit: Avalik arvamus ja poliitika

Uuringu tulemused näitavad, et kummagi riigi vastajad hindavad tänast omavalitsuse poolt hallatud ja/või riigi poolt tagatud teenuste kättesaadavust üldiselt pigem positiivselt, eriti paistab see silma Läti elanike hulgas. Võrreldes teiste teenustega peeti mõnevõrra tagasihoidlikumaks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste (hooldushaiglad, perearst, turvakodud, vanadekodud jne) ning ühistranspordi kättesaadavust. Nende hulgas, kes hindasid mõne teenuse kättesaadavust halvaks, arvati, et ääremaastumisest on mõjutatud just kiirabi, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning tuletõrje ja päästeteenistuse teenused.

Uuringus esitati ka küsimus, et kuivõrd usutakse, kas erinevate teenuste korraldamise jagamine elukohale lähima omavalitsusega naaberriigis võiks parandada ligipääsu teenustele ja/või tõsta nende kvaliteeti? Tulemused näitavad, et ligipääs teenustele või teenuste kvaliteet sellest üldiselt ei parane. Läti elanikud olid antud küsimuses Eesti elanikest positiivsemad, eriti nähti koostöös võitu tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenustes. Saar Polli uuringute juhi Andres Viia sõnul võib põhjuseks olla, et Eestit peetakse teatud teenuste mõttes arenenumaks.

Ideed moodustada oma kodukohas selline piiriülese KOV, mille valitsemine oleks jagatud Läti ja Eesti vahel, eeldusel, et säärase kohaliku omavalitsuse loomine ei seaks juriidilises plaanis kuidagi ohtu riikide suveräänsust kõige sinna juurde kuuluvaga (st. riigipiirid jääksid ikka täpselt samasuguseks), toetavad pigem Läti elanikud. Pooled neist on idee poolt: 20% pooldaks ning 31% pigem pooldaks. Eesti elanike toetusprotsent oli vaid 31%. Neljandik vastajatest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta.

 Lisaks uuriti ka, mida arvatakse mõttest moodustada Eesti Valga ja Läti Valka linnadest üks ühiselt hallatav linn. Rohkem pooldasid seda Läti elanikud. Läti vastajatest on idee pooldajaid 62%: kolmandik toetaksid ideed ning 29% pigem toetaksid. Eesti vastajatest oleks idee poolt 45%, sh iga viies Eesti vastaja toetaks ideed ning iga neljas pigem toetaks.

Uuringu üldkogumi moodustasid kõik vähemalt 18-aastased Eesti elanikud Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakonnast ja Läti elanikud Aluksne, Hopa, Valka, Naukšani, Ruhja, Mazsalaca, Aloja Salatsi, Gulbene, Smiltene, Strenči, Beverīna, Burtnieki, Valmiera ja Kocēni piirkonnast. Eestis küsitleti 300 ja Lätis 364 elanikku esindusliku valimi alusel.

Uuringu tulemusi tutvustati 26.02.2019 Valga Riigimajas toimunud esitlusel. Uuringu aruande saab alla laadida SIIT.

Uuringu tulemused näitavad, et:

• Euroopa Liidu struktuuritoetustest on kuulnud 83% Eesti elanikkonnast. Eurotoetusi saavate valdkondadena nimetati spontaanselt kõige enam (41%) põllumajandust, kalandust, metsandust. Struktuurifondide logosid on näinud 90% elanikest.
• Eurotoetusi vahendava asutusena nimetati spontaanselt kõige rohkem PRIAt (27%) ja EASi (20%). Samas tuleb nentida, et eurotoetustest teadlikest vastajatest pooled ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi eurotoetusi vahendavat asutust. Aidatud tuntus oli kõrgeim EASil (69%) ja KIKil (56%).
• ELi toetusfondide spontaanne tuntus on madal, jäädes 2–5% piiresse, kuid aidatud tuntus on oluliselt kõrgem – 69% küsitletutest teadis Euroopa Regionaalarengu Fondi, 46% Euroopa Sotsiaalfondi ning 37% Ühtekuuluvusfondi.
• Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest on kuulnud iga viies Eesti elanik ning toetatavate valdkondadena pakutakse spontaanselt kõige enam sotsiaalvaldkonda ja tööhõivet (19%), millele järgneb haridus ja teadus (16%). Toetuste logosid on näinud vaid 8% vastajatest.
• Eurotoetuste kohta on teavet saadud eelkõige traditsioonilistest massimeediast – televisioonist, üleriigilistest ajalehtedest ja raadiost. Samade kanalite kaudu soovitakse ka tulevikus infot saada. 
• Eurotoetustest kuulnud inimestest 66% sooviks eurotoetuste kohta saada senisest rohkem infot. Kõige sagedamini sooviti teavet saada järgmiste toetusvaldkondade kohta: 1) haridus-, teadus- ja arendustegevused, 2) ettevõtlus- ja majandus, ning 3) sotsiaalvaldkond.  
• Suhtumine eurotoetustesse on positiivne: eurotoetustest teadlikest vastajatest 87% arvab, et eurotoetuste mõju Eesti üldisele arengule on positiivne ning samamoodi hindab eurotoetuste mõju Eesti majandusarengule positiivseks 85% vastajatest. Mõnest Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud projektist oma elupiirkonnas on kuulnud 46% elanikkonnast, sealjuures nendest 91% peab antud projektide mõju oma elupiirkonna arengule positiivseks. 
• Eurotoetustest kuulnud elanikkonnast 46% arvab, et eurotoetuste jagamine ja planeerimine Eestis ei ole läbipaistev ja selge. Nendest 23% põhjendab oma arvamust sellega, et fondidest ja toetuste jagamisest on vähe informatsiooni.
• Eurotoetustest teadlikest inimestest arvab 62%, et eurotoetusi suunatakse õigetesse valdkondadesse, 14 protsendi arvates mitte, ning igal neljandal vastajal puudub selge seisukoht. Negatiivseid arvamusi põhjendati peamiselt sellega, et vajalikud valdkonnad ei saa toetust.

Uuringu aruannet saab lugeda SIIT