Sotsiaal- ja turu-uuringud
Saar Poll alustas tööd 1988. aastal Andrus Saare juhtimisel, kasvades välja Eesti Ajakirjanduse ja Infokeskusest. Oleme täielikult Eesti kapitalil põhinev täisteenust pakkuv sotsiaal- ja turu-uuringu firma, millel on laialdased kogemused ning sidemed üle maailma.
Meie eesmärgiks on pakkuda täpset teavet turul ja ühiskonnas toimuva kohta. Teeme parima, et olla teie usaldusväärne partner. Üheülbalise masstoodangu asemel valmistab Saar Poll hästiistuvaid rätsepaülikondi.
Meie juhtmõtteks on: ei ole head ega halba teavet, on vaid õige teave!
Tagasi
Eurograduate 2024 - üleeuroopaline uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlaste rahulolu õpingutega on kõrge
Saar Poll OÜ tutvustas Eurograduate rahvusvahelist vilistlaste uuringut.
Eesti kõrgkoolide vilistlased on rahul eeskätt kõrgkooli, omandatud hariduse ja valitud erialaga, selgus üleeuroopalisest vilistlaste uuringust Eurograduate.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõuniku Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et meie kõrgkoolide vilistlased saavad tööturul hästi hakkama. „Esmakordselt oli meil võimalus võrrelda Eesti vilistlaste rahulolu teiste Euroopa riikidega,“ ütles Vaher. „Võrdlus näitab, et meie vilistlased hindasid kõrgemalt praktilisemat laadi õpet, näiteks rühmatööd ja uurimisprojekte, ning tööelu erinevaid tahke nagu karjääri- ja arenguvõimalused, töö sisu ning ametialane positsioon.“
Saar Poll OÜ tutvustas Eurograduate rahvusvahelist vilistlaste uuringut.
Eesti kõrgkoolide vilistlased on rahul eeskätt kõrgkooli, omandatud hariduse ja valitud erialaga, selgus üleeuroopalisest vilistlaste uuringust Eurograduate.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõuniku Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et meie kõrgkoolide vilistlased saavad tööturul hästi hakkama. „Esmakordselt oli meil võimalus võrrelda Eesti vilistlaste rahulolu teiste Euroopa riikidega,“ ütles Vaher. „Võrdlus näitab, et meie vilistlased hindasid kõrgemalt praktilisemat laadi õpet, näiteks rühmatööd ja uurimisprojekte, ning tööelu erinevaid tahke nagu karjääri- ja arenguvõimalused, töö sisu ning ametialane positsioon.“
Eesti vilistlaste rahulolu õpingutega on kõrge, seda olenemata kõrgkoolist, õppest, erialast või asjaolust, kas õpiti tasulises või tasuta õppes. Mõnevõrra rahulolematumad ollakse õppe raames toimunud praktika ja kõrgkooli pakutud nõustamisteenusega, kuid võrreldes varasemate vilistlasuuringutega on rahulolu ka neis aspektides veidi tõusnud.
Vilistlased on valinud kõrgkooli ja õpitava eriala peamiselt isiklikust huvist lähtudes ning see ei ole ajas muutnud. Teine oluline põhjus on töö leidmise võimalused. Edasi tulevad suhteliselt võrdse kaaluga tegurid nagu tõenäoline palk tulevikus, kooli maine ja asukoht. Kõige väiksem mõju kõrgkooli või eriala valikul on olnud karjäärinõustamisel.
Ligi pooltel kõrghariduse esimesse astmesse sisseastujatel oli märkimisväärne töökogemus juba olemas. Õpingute ajal töötamine sageneb – kolm neljandikku Eesti kõrgkoolide vilistlastest on teinud tasustatud tööd paralleelselt õpingutega. Võrdlus varasemate aastatega näitab, et töötamine õpingute ajal on pigem kasvanud: 2016/2017. õppeaasta vilistlastest töötas õpingute ajal 74%, 2020/2021. õppeaasta vilistlastest juba 80%. Õpingute ajal töötamist ei mõjuta see, kas õpingud on tasulised või tasuta – mõlemal juhul töötas umbes kolmveerand üliõpilastest. Kolmandik õpingute ajal töötanutest väitsid, et mõni tasustatud töökogemus oli seotud nende õpingutega.
Pärast kõrgkooli lõpetamist on tööturul aktiivsed 87% vilistlastest. Valdav osa lõpetanutest töötab kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel, kuid iga kaheksas kõrghariduse esimese astme vilistlane töötab kõrgharidusest madalamat haridustaset eeldaval ametikoha. Umbkaudu pooled kõrghariduse teise ja kolmanda astme lõpetanutest töötavad nende hinnangul madalamat haridust eeldavatel ametitel ehk magistri- ja doktorikraadi omandanutel ei ole tõenäoliselt piisavalt võimalusi leida rakendust keerukamatel ametikohtadel.
Erialade lõikes arvavad eeskätt IKT, hariduse ning tervise ja heaolu valdkonna vilistlased, et neil on amet, mis vastab nende haridusele. Samas humanitaaria ja kunstide, loodus- ja täppisteaduste, sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe valdkondade vilistlased on sagedamini leidnud rakendust ametites, mis haakuvad vähem nende omandatud haridusega.
Töö leidmisel on vilistlaste hinnangul olnud olulised peamiselt kõrgkoolis omandatud erialased teadmised ja oskus teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Üldoskustest peavad vilistlased tööelus kõige vajalikumaks oskust kiiresti infot omandada ning koostöö- ja eneseväljendusoskust.
Eurograduate Eesti vilistlaste uuringu viis läbi uuringufirma Saar Poll koostöös Norstat AS-iga. Küsitleti kõikide Eesti kõrgkoolide vilistlasi, kes lõpetasid 2016/2017. ja 2020/2021. õppeaastal.
Eurograduate on üleeuroopaline vilistlaste uuring, millest võttis osa 17 Euroopa riiki ning Eesti osales esimest korda. Uuring on jätkuks Eesti varasematele vilistlasuuringutele ja hinnanguid võrreldakse meie varasemate aastate vilistlasuuringute tulemustega.