Tagasi
Saar Poll tutvustas konverentsil Euroopa alampalga uuringut
27. oktoobril korraldas Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi büroo Delfi portaalis veebikonverentsi „Euroopa alampalk: pro ja contra“, mille raames tutvustas Saar Poll Euroopa alampalga uuringut.
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2020. aasta augusti-ja septembrikuus läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike arvamusi Euroopa Liidu alampalga kohta. Küsitluse tulemused näitavad, et Eesti elanikud toetavad alampalka ja arvavad, et see on vajalik. Alampalk kehtib Eestis ka praegu ja 93% arvates peaks see jääma kehtima. Kahe kolmandiku arvates peaks alampalk kehtima igas Euroopa Liidu liikmesriigi.
- 71% arvates peaks alampalga määra kokku leppima liikmesriigi ametiühingud ja tööandjad. Samas avaldavad inimesed toetust ka seisukohale, et Euroopa Komisjon peaks saama mõjutada alampalka.
- Tulemused näitavad ka, et inimeste arvates võiks rakendada mitmeid meetmeid palgavaeste arvu vähendamiseks. Kõige suurem on toetus alampalga suurendamisele ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Alampalga suuruse määramisel peaks ametiühingute roll olema senisest suurem pea kahe kolmandiku Eesti elanike arvates.
- Umbes poolte elanike arvates muudaks EL-i alampalk liikmesriikide majanduskasvu suuremaks, muudaks EL-i teiste piirkondades suhtes atraktiivsemaks, EL-i alampalk annaks EK-le võimu juurde (kuid 43% ei nõustu, et see vähendaks liikmesriikide iseseisvust) ning vähendaks tööjõu liikumist EL-s.
- Kui Eestis tõsta alampalk praeguselt tasemelt 584 eur/kuu tasemele 694 eur/kuu, nagu see võiks olla EL-i alampalga kehtestamise korral, siis Eesti elanike arvates see suurendaks Eesti atraktiivsust nii EL-s kui väljaspool EL-i, vähendaks palgavaesust Eestis samas kui enamiku vastanute arvates ei vähendaks see ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ega suurendaks töötust.
- Enam kui poolte arvates peaks erinevast sissetulekust tingitud tarbimisvõimaluste erinevusi vähendama riik ning viiendiku arvates peaks inimene ise oma tarbimisvõimaluste eest hea seisma. Umbes kümnendiku arvates peaks ebavõrdsust vähendama kas turg või siis Euroopa Liit. Sellest vaatevinklist on toetus alampalga ideele igati loomulik.
- Arvamused alampalga ja palgavaesuse kohta erinevad mõnede sotsiaaldemograafiliste muutujate lõikes.
- Põhitegevus. Võrreldes teiste põhitegevuse kategooriate arvamustega, on juhtide ja ettevõtjate, ka mittetöötavate pensionäride hulgas levinud seisukoht, et Euroopa Liidu alampalk ei too kaasa olulisi positiivseid muutusi. Toetus Euroopa alampalgale on suhteliselt nõrk. Kontori- ja teenindustöötajad ning töölised kalduvad toetama nii alampalka kui ka ametiühingute suuremat rolli selle taseme mõjutamisel. Sellised eelistused on igati mõistetavad, sest osadele juhtidele ja ettevõtjatele tähendab kõrgem alampalk lisakulu, samas kui osadele töötajatele tähendab see suuremat sissetulekut.
- Haridus. Hariduse puhul ei saa selget mustrit välja tuua. Siiski on näha, et kõrgema haridustasemega kaasneb kahtlevam suhtumine EL-i alampalga (positiivsesse) mõjusse. Ilmselt on need hoiakud laiapõhjalisemad, sest haritumad kalduvad uskuma, et tarbimisvõimaluste võrdsustamine on indiviidi ülesanne. Samas on nende hulgas toetus alampalgale suhteliselt tugev.
- Sissetulek leibkonnaliikme kohta. Üldiselt kaasnevad suurema sissetulekuga liberaalsemad ja individualistlikumad seisukohad, madalama sissetulekuga aga usk ametiühingute ja riigi positiivsesse rolli ebavõrdsuse vähendajana.
- Rahvus. Eestlaste hulgas on tugevam toetus korraga nii AÜ-dele kui ka individualistlikule ja liberaalsele ideele, mitte-eestlaste hulgas aga näib olevat tugevam usk, et heaolu suurendamisel ja ebavõrdsuse vähenemisel on Euroopa Liidul tähtis roll täita.
- Elukoha tüüp. Maa-asulate elanike hulgas on toetus ametiühingutele suhteliselt tugev.
- Teiste sotsiaaldemograafiliste muutujatega on alampalga ja palgavaesuse hoiakute seosed ebaselgemad ning nõrgemad.