http://www.saarpoll.ee/
MISA pakutav eesti keele õpe on suurendanud julgust riigikeeles suhelda2013-06-25
MISA esitles täna Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmide „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ mõju uuringut, mis keskendus eesti keele oskuse omandamisele, keeleõppe kvaliteedi ja uute metoodikate arendamisele ning õppijate hoiakute muutumisele.

ESF-i programmide üldeesmärgiks on pakkuda Eesti elanikele, sõltumata emakeelest, võrdseid võimalusi haridus- ja tööelus. Programmide toel võimaldas MISA keeleõppe tegevusi kutsekoolidele, kõrgkoolidele ja üldhariduskoolidele, kus eesti keele õpet pakuti nii õpilastele, pedagoogidele kui ka koolijuhtidele. Keeleõppetegevustes osales ka haiglatöötajaid, raamatukogude töötajaid, politseinikke, päästjaid ja palju teisi. Tegevused varieerusid tööjõuvahetustest kuni keeleõppele tehtud kulude kompenseerimiseni.

„Aastatel 2007–2010 oli MISA keeleõppe arendamise programmi eesmärgiks pakkuda koolitusi – mitte ainult keelekursusi, vaid ka metoodilisi koolitusi pedagoogidele – kokku 3872 inimesele. Tegelikult sai keeleõppest osa 4968 inimest. Sellele lisanduvad keeleõppele tehtud kulude eest hüvitist saanud 2264 inimest. Ka kulud ühele õppurile osutusid soodsamaks ja mitmed eesmärgid said ületatud,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. Käesoleva perioodi programmis on plaanis pakkuda õpet umbes 1800 inimesele. Sellele lisanduvad keeleõppehüvitised 2500 inimesele.

Uuringufirma Saar Poll teostatud mõju uuringust selgus, et üle poole vastanutest (62 protsenti) arvas, et MISA pakutav tasemeeksami sooritamise järgne õppekulude hüvitamise võimalus on nende eesti keele õppimist mõjutanud. Hüvitise puudumise korral oleks programmis osalenud valinud lühemaajalised või odavamad keelekursused, lükanud õppima minekut edasi või sellest sootuks loobunud. Uuringust nähtus ka, et iga kolmas keeleõppe hüvitise saaja on kasutanud laekunud hüvitist selleks, et minna uuesti eesti keelt õppima.

Õppetegevustes osalenute tagasisideuuringu põhjal sai MISA programmi raames läbiviidav õpe valdavalt positiivset vastukaja – enamikule keeleõppes osalejatele sobis õppevorm hästi ning 84 protsenti pidas õpet efektiivseks. 86 protsenti vastanuist hindas õpetamise taset heaks või väga heaks.

Pooled programmi keeleõppes osalejatest olid arvamusel, et nende keeletase tõusis, ja peaaegu kõik tagasiside andnutest leidsid, et sarnast õpet oleks tarvis jätkata. Pooled õpetajatest ja koolitajatest hindasid, et nende erialased oskused on programmis osalemise tõttu paranenud ning 2/5 arvas, et nende konkurentsivõime tööturul paranes.

Fookusgrupi vestlustest selgus, et õppurid kiidavad keeleõpet töövahetuse vormis, mis on efektiivne ja mille kaudu õpiti üheaegselt nii eesti keelt kui ka eriala. Osalejate arvates võiks selline õpe kesta praegusest kauem. Enamikul fookusgrupis osalenud õppuritel paranes nende endi arvates eesti keele oskus, kuid samas tunnistasid mitmed Ida-Virumaa inimesed, et eestikeelse keskkonna puudumise tõttu on neil raske õpitut säilitada. „Seda probleemi oleme märganud oma igapäevatöös, mistõttu oleme alustanud tööd keeleklubidega. Samas oleks seda võimalust vaja pakkuda suuremale hulgale inimestele. Ka oli meile ootuspärane uuringu järeldus, et masskursustest edukam on individuaalõpe, mis mõjutab positiivsemalt ka üldist lõimumist, kuid on samas riigile kulukam,“ selgitas Odinets.

Uuringu kohaselt ei olnud keeleõppe mõju üldisele lõimumisele nii suur, kui võinuks loota. „Lõimumise aspektist tõi mõju uuring välja, et kõige sagedamini kasutatakse eesti keelt teenindusettevõtetes. Samas ei suurene eestikeelse meedia jälgimine ning suhtlemine eestlastega piisaval määral. Sellel on palju põhjusi, kuid tõenäoliselt oleks vaja keeleõpet senisega võrreldes vaadelda märksa laiemas kontekstis. Keeleõpe iseenesest ei taga osalejate lõimumist Eesti ühiskonnaga, kuid on siiski üheks tähtsaks eelduseks. Edaspidi on vaja lähemalt analüüsida, milliseks kujuneb tegevustes osalenute soov eesti keelt kasutada, tutvusringkonda laiendada, olla meedia kaudu paremini kursis Eesti ühiskonnaga jne. Veel enam oleks tarvis õppimisega seotud aktiivseid tegevusi, mitteformaalses keskkonnas keeleõppe korraldamist ja interaktiivseid lähenemisi,“ lausus Odinets.

„See, missuguseks kujunevad edasised programmid, on suuresti ka poliitiline otsus, sest massiõpe annab rohkematele võimaluse, kuid individuaalõpe on edukam. Süvendatud keeleõppe osakaalu võiks püüda suurendada, sest sellega kaasneb ka lõimumise kvaliteedi tõus. Poliitilise otsustuse valdkonda kuulub ka küsimus, mis on keeleõppe eesmärk. MISA sooviks edaspidi keeleõppes näha rohkem aktiivse keeleoskuse saavutamist, mille lõpptulemuseks oleks positiivsete väärtushinnangute ning kodakondsuskesksete hoiakutega elanikkonna kujunemine,“ arvas Odinets.

„Soovime, et keeleõppe võimalusi kasutaks rohkem eesti keelest erineva õppekeelega kutseõpperühmade õpetajaid, koolijuhte ja nõustajaid, kes pole meie poolt pakutud võimalusi viimaste programmide jooksul kasutanud määral, mida me võimaldame. Kutsekoolide osalus keeleõppeprogrammide tegevustes on väga aktuaalne, sest aastal 2020 on planeeritud nende üleminek kutsekeskhariduse tasemel 60 protsendi osas eestikeelsele õppele. Sellele sihtgrupile tuleb edaspidi suunata veelgi enam tähelepanu, et kutseõpe suudaks eesseisvate reformidega edukalt kaasas käia,“ lisas Odinets lõpetuseks.

Uuringu tulemustega saab tutvuda MISA koduleheküljel http://www.meis.ee/uuringud.