Saar Poll

Avaleht
Uuringud
Küsitlusmeetodid
Kuidas valmib uuring
Lisatööd
Kogemus
Kontakt
Uudised
Tulemused


 


Saar Poll viis Anija vallas läbi elanike rahulolu-uuringu
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis mais ja juunis läbi 400 vastajaga esindusliku uuringu, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Anija valla elanike hinnangutest oma koduvallale.
2017-06-26
Europarlamendi liige Yana Toom tutvustas täna Saar Polli rahvussuhete uuringut
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas 2017. aasta veebruaris avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike arvamusi rahvusvaheliste suhete, Venemaa vastaste sanktsioonide ja Lähis-Ida konfliktide kohta. Uuringu käigus küsitleti kokku 1002 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Eesti vastavas vanuses elanikkonnale.
2017-04-13
2016 aasta lõpus tutvustas Saar Poll uuringut Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta juulis ja augustis läbi avaliku arvamuse
uuringu, mis käsitleb sisejulgeoleku vabatahtlikku tegevust Eestis. Uuringu käigus küsitleti kokku 1603
Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam.
2016-11-24
Saar Poll OÜ tutvustas täna uuringut puuetega inimeste uute teenuste vajadusest
Tänasel Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud seminaril „Üle lävepaku“ tutvustati äsja valminud mahukat sotsiaaluuringut, mille eesmärgiks oli leida lahendusi puuetega inimeste toimetuleku ning nendele ettenähtud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
2016-03-15
Rahvussuhted Eestis
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta jaanuaris läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike igapäevaelu, hoiakuid ja rahvussuhteid puudutavaid teemasid.
2016-03-08
Sissetuleku tase ei avalda suurt mõju sellele, kas inimene annetab
Vähiravifondi „Kingitud elu“ kaheaastaseks saamise puhul toetas uuringufirma Saar Poll fondi üleriigilise avaliku arvamusküsitluse läbiviimisega, millest selgus, et inimesed ei anneta raha heategevuseks mitte sissetuleku suuruse, vaid haridustaseme järgi.
2016-02-05
Eesti elanike teadlikkus rahaasjade korraldamisest on paranenud
Rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust „Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas“ selgus, et Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenuste kohta on paranenud. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi.
2015-08-31
Usu-uuringu esitlus
15. juunil esitles Saar Poll OÜ uuringu "Usust, elust ja usuelust" tulemusi. Uuringu raames küsitleti 1000 Eesti elanikku ning uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest.


2015-06-15
Valmis elanike rahulolu avalike teenustega käsitlev uuring
Saar Poll viis 2014. aasta sügisel läbi Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud rahuloluuuringu, mille tulemusi esitleti 09.01.2015 toimunud pressikonverentsil Siseministeeriumis. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid.
2015-01-09
Avatud Eesti Fondi tellimusel valmis eesti ja vene meediaruumide võrdlev uuring
2014. aasta suvel viidi Avatud Eesti Fondi tellimusel läbi eestlaste ja venelaste meediatarbimist kaardistav uuring, mille tulemusi esitleti 18. septembril toimunud Avatud Ühiskonna Foorumil.
2014-09-29
Vaid pooled Eesti elanikest on rahul arstiabi kättesaadavusega
Täna tutvustas uuringufirma Saar Poll Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellitud uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013“. Uuringust selgus, et kolmveerand Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks. Vaid pooled vastanutest on rahul arstiabi kättesaadavusega.
2014-02-19
MISA pakutav eesti keele õpe on suurendanud julgust riigikeeles suhelda
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tellitud keeleõppeprogrammide mõju uuringust nähtus, et eesti keele õppijad on saanud juurde julgust riigikeeles suhelda, kuid paljudel on keelekeskkonna puudumise tõttu raske õpitut säilitada.

2013-06-25
Uuring näitab positiivset nihet venekeelse elanikkonna suhtumises riigikaitsesse
Värske avaliku arvamuse uuringu järgi püsib Eesti elanike kaitsetahe endiselt kõrgel, seejuures on märgatavalt tõusnud venekeelse elanikkonna kaitsetahe ja toetus Eesti kaitsepoliitikale.
2013-05-16
Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega
Eile tutvustati regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud uuringu Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega tulemusi. Uuringust selgus, et elanikud peavad kõige olulisemaks sõiduteede, kergliiklusteede, ühistranspordi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist.
2013-01-24
Eesti elanikud on rahaasjades alalhoidlikud
Eesti elanikud on enda hinnangul rahaasjades hoolikad ning üldjuhul ei ole oma raha investeerimisel valmis võtma riske.
2013-01-08
   EST   ENG   RUS   
   Uuringud
Rahvussuhted Eestis2016-03-08
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2016. aasta jaanuaris läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitleb Eesti elanike igapäevaelu, hoiakuid ja rahvussuhteid puudutavaid teemasid.

Uuringu tulemused näitavad, et:

  • Erinevate eluvaldkondade võrdluses on Eesti elanikel viimasel paaril aastal kõige enam probleeme esinenud terviseabi kättesaadavuses. 60% on tunnetanud probleeme seoses hambaravi ja 65% muu meditsiinilise abi kättesaadavusega. Vähim on probleeme esinenud pensioni saamisel (2%), elamisloa saamisel (2%) ja Eesti kodakondsuse saamisel (5%). Mitte-eestlased nendivad sagedamini, et on kokku puutunud probleemidega terviseabi kättesaadavuses, aga ka töö leidmisel, hariduse kvaliteedis, eluasemekulude maksmisel, kiirlaenu tagasimaksmisel ja kodakondsuse või elamisloa saamisel. Samas ei erine rahvuse lõikes oluliselt toetuste, hüvitiste ja pensioni saamine, juurdepääs juriidilisele abile, suhtlus õiguskaitseorganitega.
  •  69% vastajatest on viimase kahe aasta jooksul teinud palgatööd (65% eestlastest ja 76% mitte-eestlastest). Kuigi valdav enamik neist (79%) ei ole endi hinnangul töökohal probleemidega kokku puutunud, nimetas 11%, et on pidanud tegema ületunde ilma selle eest tasu saamata ning 10%, et on pidanud töötama ohtlikes tingimustes, kus tööandja teadlikult eirab ettenähtud norme. Eestlased on uuringu andmeil erinevate probleemidega töökohal mõnevõrra rohkem kokku puutunud kui mitte-eestlased.
  • Suur osa (79%) inimestest, kes on viimase kahe aasta jooksul töötanud või tööd otsinud, ei ole töövaldkonnas kokku puutunud diskrimineeriva suhtumisega. Siiski ütleb 9%, et on kogenud diskrimineerimist vanuse, 8% emakeele ja 7% rahvuse tõttu. Mitte-eestlased on võrreldes eestlastega töösituatsioonis enam kokku puutunud diskrimineeriva suhtumisega emakeele (20%) või rahvuse pinnal (18%). Samas on mitte-eestlaste seas enam ka neid, kes ütlevad, et on kogenud diskrimineerimist muude asjaolude tõttu – näiteks vanuse, tervisliku seisundi, soolise kuuluvuse või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
  •  Rohkem ollakse viimasel paaril aastal aga kokku puutunud probleemidega ametnikega suheldes. Levinumatena tuuakse välja protsesside aeglus (44%) ja seadusandluse keerukus (41%), aga ka ametnike-poolset ebakompetentsus (35%), hoolimatus (35%) ja ebameeldiv suhtumine (34%). Vähim (19%) on ette tulnud keeleprobleeme. Mitte-eestlased on nende probleemidega oma sõnutsi enam kokku puutunud kui eestlased.
  •  87% ütleb, et ei ole ametnikega suheldes kogenud diskrimineerivat suhtumist. Siiski on 7%-l vastajatest seda on ette tulnud emakeele, 6%-l rahvuse ja 5%-l vanuse pinnal. Mitte-eestlaste seas on ootuspäraselt enam neid, kes on kogenud ametnike-poolset diskrimineerivat suhtumist emakeele (23%) või rahvuse (19%) pinnal.
  •  Riigikogus ja valitsuses on eestikeelne elanikkond vastajate meelest paremini esindatud põhjusel, et tegemist on Eesti riigiga (32%). 23% leiab, et see on tingitud venekeelse elanikkonna vähesest eesti keele oskusest. Mõlema väitega nõustuvad keskmisest enam eesti rahvusest vastajad (vastavalt 37% ja 28%). Mitte-eestlastest usub 28%, et vähemusgrupi madal esindatus on põhjustatud rahvuslikust kuuluvusest.
  •  Kui erinevast rahvusest inimestel Eestis oleks peale rahvusliku kuuluvuse täiesti ühesugused tingimused, oleks 39% respondentide arvates eestlastel siiski eelis teha poliitilist karjääri ning 29% meelest eelis osaleda poliitilistes otsustusprotsessides ja avaldada arvamust. Hinnanguliselt kolm neljandikku vastajatest (73–75%) leiab, et äris, hariduses ja materiaalse heaolu saavutamises oleks võimalused võrdsed. Mitte-eestlased usuvad kindlamalt, et võrdsete tingimuste korral jääks eestlastele teiste rahvuste ees eelis, eriti võimalustes teha poliitilist karjääri (75%) ja tagada endale materiaalne heaolu (52%).
  •  Eesti- ja venekeelse elanikkonna omavahelist suhtlust Eestis tuleb kõige sagedamini ette tööl või koolis (84%), aga ka oma naabruskonnas (73%), hobidega tegeledes (58%) ja erinevates ühiskondlikes tegevustes (55%). Kõige harvem leiab rahvuste vahelist suhtlust isiklikus elus. Mitte-eestlased kalduvad sagedamini nentima, et suhtlevad erinevates situatsioonides eestikeelse elanikkonnaga.
  •  44% küsitletutest sooviks töötada kollektiivis, kus on nii vene- kui eestikeelsed inimesed, ja 40% jaoks ei ole töökollektiivi rahvuskoosseis oluline. Vene rahvusest inimeste seas on rohkem neid, kes sooviksid töötada mõlemakeelses keskkonnas (58%), eestlaste hulgas aga neid, kelle jaoks ei ole kollektiivi keeleline koosseis oluline (42%). Kui need kaks kategooriat koondada, näeme, et 80% eestlastest ja 93% mitte-eestlastest on avatud töötamisele kakskeelses keskkonnas.
  •  Sarnaselt eelistaks 42% elada majas, kus naabriteks on nii eesti- kui venekeelsed inimesed ning 38% jaoks ei ole oluline, millist keelt nende naabrid kõnelevad. Siingi on mitte-eestlaste seas enam neid, kes tahaksid elada kakskeelses majas (59%), samas kui suure hulga eestlaste jaoks ei ole naabruskonnas räägitav keel oluline (40%). Need kaks kategooriat kokku liites ilmneb, et 73% eestlastest ja 94% mitte-eestlastest on valmis elama kakskeelses keskkonnas.
  •  Hinnanguliselt iga kolmas vastaja (32%) suhtuks pooldavalt sellesse, kui keegi nende lähedastest abielluks teise rahvusgrupi esindajaga. Umbes iga teine (51%) jääks erapooletuks ning 15% oleks sellele vastu. Ka siin näeme, et mitte-eestlased väljendavad positiivsemat suhtumist lähedase inimese abiellumisesse eestlasega (45%), kuid eestlaste hulgas enam neid, kes jääksid antud küsimuses erapooletuks (54%). Pooldajate ja erapooletute kokkuliitmine näitab, et 80% eestlastest ja 89% mitte-eestlastest oleksid laias laastus avatud ideele lähedase inimese abiellumisest teise rahvusgrupi esindajaga.
  •  Veidi madalam on vastajate toetus sellele, kui nende keegi lähedastest otsustaks oma lapse üles kasvatada teise rahvuse esindajana (20%). 40% jääks selles küsimuses erapooletuks ja 36% oleks otsuse vastu. Mitte-eestlastest suhtuks 35% lähedase sellisesse otsusesse toetavalt, samas kui 45% eestlastest ei oleks selle poolt ega vastu. Kokku on pooldajaid ja erapooletuid eestlaste seas 57% ja mitte-eestlaste seas 65%.
  •  Märksa kehvem on aga suhtumine pagulastesse: vaid 5% pooldaks seda, kui nende naabriteks oleksid pagulased. 18% jääks erapooletule seisukohale ning 74% oleks sellele vastu. Seejuures väljendavad muust rahvusest vastajad pagulastele suuremat vastuseisu: 82% mitte-eestlastest ja 71% eestlastest oleks vastu nende naabruses elamisele. Erinevatest vähemusrühmadest on suhtumine kõige skeptilisem mustlastesse (84% oleks vastu nende naabruses elamisele).
  • Enamik vastajatest (54%) peab Euroopa pagulaskriisi põhjuseks sõdu ja rahutusi pagulaste kodupaigas, kuid mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes rohkem neid, kes on veendunud, et pagulaskriis on tingitud hoopis Euroopa Liidu ja USA välispoliitikast (36%).
  •  Kõikidest respondentidest 85% teadis, et Eesti peaminister on Taavi Rõivas, ning 71% vastas õigesti, et Venemaa peaminister on Dmitri Medvedev. 93% eestlastest ja 66% mitte-eestlastest oskas õigesti nimetada Eesti peaministrit. Venemaa peaministri nime teadis 61% eestlastest ja 90% muu rahvuse esindajatest.
  •  Rääkides sellest, kuidas vähemusrahvused peaksid Eestis käituma, leidis 64% vastajatest, et siinsed venekeelsed elanikud peaksid olema Eestile lojaalsed ning austama eestlaste õigust oma riiki juhtida. Enam kui pooled (52–56%) arvasid veel, et venekeelsed eestimaalased peaksid keskenduma oma isiklike ja perekondlike probleemide lahendamisele, et neil tuleks lahendada koos teiste Eestis elavate rahvustega siinse riigi ees seisvaid probleeme ning et neil tuleks austada eesti keelt ja kultuuri, andes oma lastele eestikeelse hariduse. Vaid üksikud vastajad usuvad, et venekeelsed elanikud peaksid looma mitte-territoriaalse kultuuriautonoomia (6%), nõudma territoriaalset autonoomiat (2%) või lahkuma Eestist (5%). Eesti rahvusest vastajad nõustusid kõige enam väitega, et venekeelsed elanikud peaksid olema riigile lojaalsed ja austama eestlaste õigust oma riiki juhtida (74%). Mitte-eestlased aga nõustusid eeskätt sellega, et neil tuleks keskenduda isiklike probleemide lahendamisele (65%) või lahendada koostöös teiste rahvustega Eesti ees seisvaid probleeme (63%).
  • 34% vastajaskonnast leiab, et vene keelt ja kultuuri Eestis peaks esmajoones toetama Eesti riik, ja 28%, usub, et see peaks olema üksnes Eestis elavate venelaste endi ülesanne. Mitte-eestlastest usub suur osa (44%), et vene keelt ja kultuuri peaksid toetama siinsed venelased ja Eesti riik koos, eestlastest aga 33%, et keele ja kultuuri toetamine peaks jääma Eestis elavate venelaste endi kanda. Kokku 11% respondentidest arvab, et vene keelt ja kultuuri ei ole vaja üldse toetada.
  •  59% eestlaste jaoks on vene kultuur huvitav, aga mitte lähedane. 8% eestlastest ütleb aga, et vene kultuur on neile lähedane ja huvitav. Muust rahvusest vastajate seas on 48% neid, kellele on eesti kultuur huvitav, kuid mitte lähedane. Samas 20% mitte-eestlaste jaoks on eesti kultuur lähedane ja huvitav.
  •  98% usub, et inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel, peaksid Eestis elades riigikeelt oskama. Samal ajal arvab 83% ka, et nendel, kelle emakeel on eesti keel, on Eestis elades vajalik osata vene keelt. Eesti keele oskamise vajalikkuses on suurem osa vastajaid täiesti ja vene keele omas pigem veendunud. 99% eestlastest ja 96% mitte-eestlastest peab eesti keele oskust vajalikuks (s.h. suurem osa eestlastest täiesti ja mitte-eestlastest pigem nõus). 79% eestlastest ja 91% mitte-eestlastest leiab, et Eestis elades on vajalik ka vene keele oskus.
  •  33% küsitletutest tunneb end Eestis elades esmajoones Eesti kodaniku ja pea sama palju (30%) eestlasena. Eestlased identifitseerivad end seejuures suuremal määral läbi rahvuse (44%), mitte-eestlased aga peavad end pigem Eesti elanikeks (32%).
  •  Välismaal olles tunneb 31% end eestlase ja 29% Eesti kodanikuna. Võrreldes Eestis olemisega tunneb suurem hulk välismaal olles end aga Euroopa Liidu kodaniku (12%) või eurooplasena (8%). Eesti rahvusest vastajad tunnevad end ka välismaal viibides peamiselt eestlase (45%) või Eesti kodanikuna (31%), muu rahvuse esindajad aga Eesti kodaniku (26%), Eesti elaniku (23%) või venelasena (20%). Mõlemas rühmas ilmneb tendents, et rohkem kui Eestis elades tuntakse end välismaal Euroopa Liidu kodaniku või eurooplasena.
  •  Järgmiseks loetleti vastajaile Eestis kehtivaid seadusi ning paluti väljendada oma suhtumist nendesse. Enim pooldavad vastajad loetelust kodakondsuse seadust (51%), keeleseadust (51%) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust (49%). Kõige rohkem vastaseid leidis aga kooseluseadus (41%). Eestlased suhtuvad muu rahvuse esindajatega võrreldes märksa pooldavamalt keeleseaduse (67%) ja kodakondsuse seadusesse (68%). Mitte-eestlastest on üsna suur hulk nende kahe seaduse vastu (mõlemad 55%). Välismaalaste seaduse puhul ütleb 30% mitte-eestlastest, et pole sellest kuulnud.
  •  Küsitluses osalenud on seda meelt, et Eesti saadikute ülesanne Euroopa Parlamendis peaks olema eeskätt panustada pensionide ja sotsiaaltoetuste suurendamisse Euroopa Liidus ja Eestis (41%) ning stabiilsuse saavutamisse eurotsoonis (39%). Eestlased leiavad siiski enam kui muude rahvuste esindajad, et eurosaadikud peaksid tähelepanu pöörama Eesti rahvusvahelise ja sõjalise julgeoleku suurendamisele (40%). Mitte-eestlased seevastu tähtsustavad eestlastest enam seda, et eurosaadikud tegeleksid Euroopa Liidu ja Eesti suhete parandamisega Venemaaga (56%) ning Eestis elavate rahvusvähemuste huvide kaitsmisega (33%).
  •  23% kõikidest vastanutest leiab, et Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste valguses eksisteerib sõjalise kokkupõrke oht Eesti ja Venemaa vahel. 73% sellist ohtu ei näe. 16% eestlastest ja 64% mitte-eestlastest on täiesti veendunud, et sõjalise konflikti ohtu naaberriikide vahel ei ole.
  •  Viimaks paluti vastajail hinnata nõustumist väidetega, mis puudutavad ühiskonnas kehtivaid eetika- ja moraalinorme. Üle poole nõustub sellega, et huligaani võib karistada karmimalt kui seadus ette näeb, et avaldada ennetavat toimet teisele (55%), ja sellega, et võib edasi saata spikrit, et aidata lähedasel sõbral eksamit soovitada (51%). Eestlased väljend

Uuringu lisad:

aruanne, esitlusslaidid



Saar Poll OÜ | infosaar@saarpoll.ee | +372 631 1302       
edge team